Taust:

Piimatootmisettevõtted on pideva kulude kärpimise ja tootlikkuse suurendamise surve all. FADN andmetel ei ole perioodil 2012-2017 kogutoodangu väärtus katnud piimatootmisettevõtete kogukulusid. Viimati oli piimatoomises kogutoodang tootmiskuludest suurem 2007. aastal.

Aastatel 2017-2019 viis MTÜ Piimaklaster koostöös teaduspartneri, Eesti Maaülikooliga ellu veterinaarse karjatervise programmi juurutamise katseprojekti viies piimatootmisettevõttes. Karjatervise programmi rakendamise tulemusena vähenesid ettevõtetes karja tervisega seotud kulud kuni 15 eurot ühe tonni piima kohta, sh vähenes ravimite kasutamine, lühenes mullikate poegimisiga ning piimalehmade poegimisvahemik, vähenes praakpiima kogus, paranes piima kvaliteet ning suurenes piima rasva- ja valgusisaldus. Seega on karjatervise programm Eesti praktikas katsetatud ja tulemusi andnud tööriist, mis aitab piimatootmisettevõtetel osade nende ees seisvate väljakutsetega toime tulla.

Kuigi veterinaarsed karjatervise programmid on spetsiifiliselt suunatud haiguste ja karja terviseprobleemide ennetamisele, sisaldavad need ka juhtimissüsteemidele omaseid tunnuseid: eesmärkide seadmine, protsesside kaardistamine, puuduste tuvastamine, tegevuskava koostamine, puuduste kõrvaldamine, tulemuste hindamine ja tagasiside. Siiski ei tegele veterinaarsed karjatervise programmid piimatootmisettevõtete üldjuhtimise tervikliku arendamisega, mistõttu nende ulatusest jäävad välja näiteks sööda tootmise ja söötmisega seonduvad protsessid, ettevõtte sisene tulemusmõõdikute registreerimine ja analüüs, ettevõtte sisekommunikatsioon, personali juhtimise ja ettevõtte klientide ootustega seotud küsimused.

Eestis tegeletakse piimatootmisettevõtete erinevate töölõikude ja –protsesside parendamisega, kuid piimatootmisettevõtete juhtimise parendamisele suunatud terviklikku lähenemist ei ole Eestis seni rakendatud.