Teema/päevakava:

Teadusuuringud mängivad põllumajanduses üliolulist rolli, pakkudes uusi teadmisi ja innovaatilisi lahendusi, mis aitavad parandada farmide efektiivsust ja jätkusuutlikkust. Need uuringud on kasulikud mitte ainult põllumajandustootjatele, vaid ka koostööpartneritele ja ülikoolidele, kellel on oma panus teaduse rakendamisse praktikas.

Farmiesindajad saavad teadusuuringutest kasu, kuna need aitavad neil mõista uusi tehnoloogiaid, paremaid kasvatustavasid ja loomasööda haldamist. Samuti aitavad uuringud lahendada praktilisi probleeme.

Koostööpartnerite, sealhulgas nõustajate ja teadlaste, jaoks on teadusuuringud aluseks, mis toetab nende tegevust ja teenuste tõhusust. Koostöö uuringute elluviimisel ja tulemuste jagamisel võimaldab pakkujatelt teadlikumaid otsuseid ja paremaid lahendusi.

Ülikoolidele on teadusuuringud oluliseks osaks akadeemilisest tööst, pakkudes õpilastele võimalust osaleda projektides, mis aitavad neid valmistada ette tulevikuks. Samuti aitavad need loodud seosed praktika ja teaduse vahel edendada uute ideede ja teadmiste vahetust.Kokkuvõttes on teadusuuringud põllumajandussektoris aluseks, mis toob kokku erinevad osalised ja loob tugeva aluse rahuldavate lahenduste leidmiseks ning sektori terviklikuks arenguks.

Seminari taust ja lisainfo:

1. Projekt „Uudse, tervist toetava täiendsööda välja töötamine uuslüpsiperioodiks maksimaalseltära kasutades lehmade aretusega saavutatud toodangu võimekust“ (viitenumber 616221790116 ja ). Projekti periood 01.10.2021 – 31.03.2024
2. Uudne energiasööt piimaveistele“ viitenumbriga 616224790143 Projekti Periood 01.08.2024-31.05.2025

Käesolev projektid on jätkuprojektiks eelmises taotlusvoorus rahastatud PRIA 16.2 projektile pealkirjaga „Uudse, tervist toetava täiendsööda välja töötamine uuslüpsiperioodiks maksimaalselt ära kasutades lehmade aretusega saavutatud toodangu võimekust“, mis lõppes märtsis 2024 ja mille raames tehti 2023 aasta suvel ja sügisel katse tootmisfarmi tingimustes, Estonia OÜ Piibu farmis, et hinnata kaitstud glükoosi mõju laktatsiooni alguse piimatoodangule, ainevahetusele ja emaka tervisele.

Projekti keskkonna mõju avaldub läbi uudse energiasööda, kaitstud glükoosi, mis toetab lehmade ainevahetust laktatsiooni alguses. Läbi selle pareneb üldine tervis ja väheneb antibiootikumide kasutamine ja praakimine. Esialgsed tulemused antud toote söötmisel viitavad, et suureneb lehmade toodang ja läbi immuunsüsteemi toetamise paraneb nii tervis kui tiinestuvus. Mõlemad neist on üliolulised majandusliku edu võtmekohad.

3. Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus“ projektile „Imuunglobuliinide preparaadi valmistamise tehnoloogiliste aluste väljatöötamine lehmade poegimisjärgse 2.-5. lüpsi piima väärindamiseks ja selle rakenduslikud aspektid” Teadus- ja arendustöö projekti nr L220003VLTQ (PRIA projekti viitenumber 616221790120)
4. Lehmade üleminekupiimast eraldatud IgG söödalisandi kasutamine võõrdepõrsaste kasvu, tervise ja arengu parandamiseks“ viitenumbriga 616224790140 Periood 08.2024-31.05.2025

Käesolev projekt on jätkuprojektiks eelmises taotlusvoorus rahastatud PRIA 16.2 projektile „Ternespiima Ig lisandi väljatöötamine üleminekupiimast “, mis lõppeb 2024. a ja mille raames töötati välja uus kontsentreeritud Ig sisaldusega preparaat 2. ja 3. poegimisjärgsel lüpsikorral lüpstud ternespiimast ehk nn üleminekupiimast. Projekti eesmärk oli joota vasikale piisavalt ternespiima, et saavutada minimaalne IgG tase (>10 mg/ml) vereseerumis. Katsed viidi läbi kolmes ettevõttes (Tartu Agro AS, Hummuli  OÜ ja Muuga POÜ). Uuringu tulemusena selgus, et esimese ternespiimaga IgG lisandit saanud lehmvasikatel oli teisel elunädalal vere IgG sisaldus kõrgem kui lisandit mitte saanud vasikatel. Järgmise nelja kuu jooksul oli lisandit saanud lehmvasikate massi-iive keskmiselt 50 grammi päevas kõrgem. Samuti esines teisel elunädalal lisandit saanud vasikatel vähem soolestiku patogeene kui lisandit mitte saanutel. Selle uuringu tulemused viitavad, et IgG lisand parandab vasikate immuunsust esimestel elunädalatel ja see positiivne mõju jätkub ka esimestel elukuudel. Lehmade üleminekupiimale lisandväärtuse andmiseks on vaja leida lahendusi, sest seda ei vaja vasikad ega ka piimatööstused. Bioaktiivsete ainete rikast 2. ja 3. poegimisjärgse lüpsikorra üleminekupiima võib 2000-pealises karjas kõrvalsaadusena (praakpiim) tekkida üle 1000 liitri päevas. Hinnanguliselt tekib Eesti suuremates (üle 300 lehmaga) karjades sellist praakpiima kokku ca 500 000 liitrit aastas. Üheks võimaluseks sellele lisandväärtust anda on eraldada üleminekupiimast IgG ja sellest valmistatud söödalisandit kasutada võõrdepõrsaste söödas.  Preparaadi tootmisse juurutamisel muutub senini praakpiimaks loetud üleminekupiim väärtuslikuks toormeks, kusjuures samas väheneb praakpiima utiliseerimisest tekkiv ökoloogiline jalajälg. Tööhüpoteesina eeldame, et söödalisandis olevad bioaktiivsed ühendid parandavad võõrdepõrsaste seedeelundkonna tervist ning seeläbi ka nende kasvu ja arengut.

Seminaride teema keskendub erinevate osapoolte, nagu praktikud, nõustajad ja teadlased, perspektiividele, et leida lahendusi põllumajanduse valdkonnas esinevatele väljakutsetele.

Praktikute vaatenurk: Praktikud jagavad oma kogemusi igapäevaste probleemide, Nad rõhutavad vajadust praktilise abi, et parandada tootmisprotsessi efektiivsust.

Nõustajate vaatenurk: Nõustajad keskenduvad sellele, kuidas siduda teaduslikud teadmised ja praktilised lahendused. Nad tõstavad esile tähtsust, et põllumajandustootjad saaksid kvaliteetset nõustamist ja tuge, et osata rakendada uusi tehnoloogiaid ja meetodeid.

Teadlaste vaatenurk: Teadlaste roll on tuvastada ja uurida farmitööstuse probleeme, pakkuda teaduslikke lahendusi ja uusi innovaatilisi lähenemisviise. Nad toovad välja vajaduse teadusuuringute ja nende rakenduste järele, et toetada jätkusuutlikku arengut ja keskkonnasäästlikkust.

Kokkuvõttes soovime seminaril arutelu, et tõhus koostöö ja kommunikatsioon praktikute, nõustajate ja teadlaste vahel on väga vajalik, et lahendada kompleksseid põllumajandusalaseid probleeme ning edendada kogu sektori arengut.