Konverentsile registreerumine on lõppenud, aga sündmust on võimalik veebis jälgida SIIT.

Eestis on head looduslikud ja klimaatilised tingimused lamba- ja kitsekasvatuseks. Ühe maaühiku kohta on lamba- ja kitsekasvatus väiksema tööjõuga, kapitali ja toodangumahuga, samas ka vähema väetiste ja pestitsiidide kasutamisega põllumajandussektor. Suur osa Eesti lamba- ja kitsekasvatajatest järgib mahepõllumajanduse põhimõtteid.

2024. aastal oli lammaste arv septembri alguse seisuga 49 670 looma, mis on Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajast kõige madalam arv. Kõige rohkem loomi oli aastal 2016. Siis oli PRIA loomade registris arvel 84 752 lammast. Kitsede arv 2024. aasta septembri algusega oli 3 315 looma, ka nende arvukus on viimastel aastatel olnud pidevas langustrendis. Kõige rohkem ehk 5 329 oli neid loomade registri andmetel 2016. aastal. Loomade arvu vähenemisega tekkib järjest enam küsimusi  sektori rolli osas.

Ühelt poolt nähakse lamba- ja kitsekasvatuses tulevikku keskkonnahoiu vaatest, teiselt poolt soovitatakse sektoril rohkem tähelepanu pöörata turustamisel oma toodangu suuremale väärindamisele. Kõrgem lisandväärtus nõuab aga lisainvesteeringuid, mis vähenevate sissetulekute kontekstis on äärmiselt keeruline. Lisaks iga-aastaste kiskjarünnakute kahjudega tegelemisele,  on viimasel kahel aastal lisandunud kasvatajate mure Euroopas levivate haiguste ees.

Konverentsil antakse ülevaade lamba- ja kitsekasvatuse hetkeseisust ja tulevikuvaatest, räägitakse huntide ja teiste kiskjate rünnakutest karjades ning loomataudidest ja Eesti valmisolekust piirata haiguste levikut. Aruteluringis keskendutakse loomade karjatamisega seotud küsimustele.

Päevajuht: Mirjam Pikkmets, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht 

Konverentsi päevakavas*:  

13:30 – 14:00 kohvipaus ja kogunemine 

14:00 – 14:10 Avasõnad. Ants Kuks, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse esimees 

14:10 – 14:50 Lamba- ja kitsekasvatussektori ülevaade, sektori tulemused, hinnangud ja prognoos, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vaatest. Kristel Maidre Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna osakonna juhataja 

14:50 – 15:20 Euroopas levivad taudid ning Eesti valmisolek ja toimetulek võimalikuks kriisiks, Anne-Ly Veetamm, Põllumajandus- ja Toiduameti juhtivspetsialist  

15:20 – 15:50 Kiskjakahjudest ja nende ennetamisest lambakasvatuses. Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist  

16:00 – 16:15 sirutuspaus kohvi ja suupistetega 

16:15 – 16:45 Kaitsealade tõhus majandamine. Dr. Henri Järv, Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli peaspetsialist

16:45 – 17:30 Paneel karjatamise  ja loodushoiu teemadel 

• • • Ants Kuks, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse esimees ja lambakasvataja
    • Priidu Veersalu, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse aseesimees ja lambakasvataja 
    • Katrin Rannik, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna juhataja 
    • Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fond mereprogrammi juht, põllumajandus- ja keskkonnaekspert 
    • Gunnar Sein, Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja 

 *Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel päevakavas muudatusi   

Konverentsil osalemine on tasuta, registreerunutele tasuta messipääse ja kohvipausid. 

Konverentsi lisainfo: Marge Mänd, EPKK projektijuht, e-post: marge@epkk.ee, tel: 53009034 

Sündmus toimub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).