Aasta Põllumees 2026 arutelupaneel: „Et põllumajandus ei muutuks ärist hobiks“
Põllumajandus on äri. Kas Eestis on seda tänastes tingimustes võimalik teha ka kasumlikult?
Aasta Põllumees 2026 arutelupaneelis räägivad Eesti põllumajanduse tipptegijad avatult sektori majanduslikust tegelikkusest. Teemad on tootmise tasuvus, kasvavad kulud, investeerimisvõimekus ja konkurentsitingimused. Keskne küsimus on, kuidas hoida põllumajandusettevõtlus elujõulise ärina, et see ei muutuks hobiks, mis püsib ainult ettevõtja entusiasmil.
Arutleme, milliseid otsuseid saavad teha ettevõtjad ise. Samuti räägime sellest, millist majandus- ja põllumajanduspoliitilist keskkonda on vaja, et Eestis tasuks ka tulevikus toitu toota, investeerida ja ettevõtet järgmisele põlvkonnale edasi anda.
Paneelis osalevad Aasta Põllumees 2026 konkursi kandidaadid. Nad teavad oma igapäevatöö põhjal väga hästi, mida tähendab tänases Eestis põllumajandusettevõtte juhtimine.
Kes laval istuvad?
Timo Vunder, Kõpsta Seafarm OÜ – Kõpsta seafarm on üks Eesti suurema mahuga seakasvatajaid. Farmis on umbes 550 emist ja 8000 siga ning tänavu kasvatatakse ligikaudu 14 000 nuumikut. Lisaks harib Vunder 600 hektarit teraviljapõldu ja on Eesti tõusigade aretusühistu nõukogu esimees. Tema sõnul on Aafrika seakatk kohaliku seakasvatuse suurim probleem, sest see mõjutab nii tootmise hinda kui ka julgust tulevikku investeerida.
Peeter Peek, Undi Vili OÜ – Peek harib Viljandimaal 1600 hektarit maad, millest 1200 hektaril kasvab teravili ja raps. Isa talu jätkajana loobus ta loomakasvatusest. Ta toodab nüüd teravilja ning müüb heina ja silo üle Eesti. Lisaks on ta rajanud Raassilla moto- ja vabaajakeskuse. Põllumajanduse tulevikku Peek ei ilusta: ilma, viljahinda ega rendihindu ei saa põllumees ise mõjutada.
Eliise Ingel Pungas, Purtse Farm OÜ – Eliise juhtimisel on vanematelt üle võetud talust saanud kõrgtehnoloogiline piimakarjakasvatusettevõte. Purtse Farmis on robotlüpsilaut ja täisautomatiseeritud noorkarjalaut. Aastalehma keskmine piimatoodang oli 2025. aastal 11 646 kilogrammi. Samal aastal pälvis farm konkursil Parim Talu peatiitli. Eliise jaoks on tehnoloogia eesmärk aidata inimesel teha paremaid otsuseid, mitte lihtsalt tööd vähendada.
Imre Heinsaar, Tonovan OÜ (Wile Farm) – Heinsaar kasvatab koos abikaasa Eveliniga Järvamaal alpakasid alates 2014. aastast. Karjas on praegu ligi poolsada looma, mis on umbes kümnendik kõigist Eesti alpakadest. Wile Farm toodab alpakavillast lõnga ja kudumeid ning on koos partneritega välja töötanud oma heinaseemnesegu, lisasööda ja villapuhastusmasina. Loomi on müüdud isegi Kasahstani.
Tanel Tang, Tang OÜ (Saaremaa Mahemuna OÜ) – Tang tuli põllumajandusse ministeeriumist ja alustas 2020. aastal Saaremaal Salmel mahemunade tootmisega. Munade kõrvale on kasvanud pagaritootmine, kohvik ja majoneesid. Ettevõtte käive on 2021. aastaga võrreldes ligi neljakordistunud. Finantsjuhi rollis kasutab Tang tehisintellekti. Tema tegemisi on jälginud ETV sari „Tanel ja kanad“.
Martin Raudsepa, Raudsepa Lihaveis OÜ – Raudsepa naasis Tallinnast lapsepõlvekoju ja alustas kolm aastat tagasi aberdiin-anguse lihaveiste kasvatamisega. Karjas on praegu umbes sada looma ja hooldada ligi 300 hektarit püsirohumaid. Masinate ostmise asemel ostab ettevõte paljud põllutööd teenusena sisse. Otse tarbijale müüdava liha nõudlus kipub juba ületama tootmismahtu.
Aasta Põllumees 2026 konkursil kandideerivad ka seitsmenda põlve põllumees Jakob Lindam (Aru Põllumajanduse OÜ), kes kasvatab Lääne-Virumaal teravilja 4200 hektaril, ning Viinamärdi talu pidajad Denis Pretto ja Annemari Polikarpus, kes valmistavad Tartu lähedal lakooni tõugu piimalammaste piimast itaaliapäraseid juuste. Paneelis nad kahjuks osaleda ei saa.
Paneeli modereerivad Ants-Hannes Viira, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht, ja Bianca Mikovitš, Maalehe peatoimetaja asetäitja.
Sellel sündmusel ei ole registreerimist. Pane endale kalendrisse ja tule osalema!
